Kuulmisabi saamine

Kõrvaarstide soovitusi

KUI INIMENE KUULEB HALVASTI ….

Kõrvaarstide dr Marek Metsmaa ja dr Liina Luhti kommentaare ajakirjast 60+ ,nr. 4 sept. 2012.a.

              Kuulmine* on kuuljate ühiskonnas üks peamisi sotsiaalse suhtlemise aluseid. Inimene kuuleb kõige paremini 25 eluaastani, 60-65aastaselt algab aga loomulik kuulmislangus. Mida suurem on kuulmislangus, seda isoleeritumaks muutub inimene ühiskonnast. Ca 75 % kuulmisabi saajatest on pensioniealised.

Tavaliselt märkavad inimesed seltskonnas, et kõnest arusaamine muutub halvemaks. Kodus olles tuleb televiisorit vaadates heli valjemaks keerata, mis tekitab üksjagu pahandust teiste pereliikmetega, kelle jaoks heli on liiga vali. Eakad inimesed kurdavad, et nad kuulevad, aga ei saa aru!

                                   Põhjuseks on heli vastuvõtu häire. Vanuse töustes häirub sisekõrvas kõrgete toonide vastuvõtt ning lisaks aeglustub ajus vastuvõetud heli analüüs. Inimene küll kuuleb, et räägitakse, kuid et osa helisid ei jõua sisekõrvas t
ajusse ja kõnest arusaamine jääb poolikuks.
Statistiliselt esineb vanusega seotud kuulmislangust meestel rohkem kui naistel. Meestel on enam kokkupuudet müraga nii tööalaselt(autojuhid, traktoristid, remonditöölised jm) kui ka hobidega tegelemisel (jahindus, muusika).

Kuulmislangust, mida seostatakse füsioloogilise vananemisprotsessiga, nimetatakse vanaduskuulmisnõrkuseks. Ka müra, mis tekitab stressi, avaldab mõju vanemaealise kuulmisele. Kuulmissüsteemi taluvus kahjulikele mõjudele võib olla seotud ka geneetiliste teguritega. Vanuse kasvades halveneb eelkõige sisekõrvas teo sees olevate karvarakkude tegevus kõrgetel sagedustel 3000-8000 hertsi, see omakorda halvendab kõnest arusaamist ja kuulmist müras. Seda tajuvadki inimesed kuulmislangusena.

Kuulmiskahjustuse kujunemine on üldjuhul aeglaselt välja kujunev seisund. Selleks, et midagi tõsisemat välja kujuneks, võib kuulmine aastaid vähehaaval nõrgeneda. Näiteks ühe kõrva normaalkuulmise juures võib jääda märkamatuks teise kõrva kurtus!

Kuulmiskahjustustest:
Kuulmiskahjustusi on põhiliselt kaks liiki:
- kõrvaga seotud, ehk perifeersed kajhustused ja
- ajuga seotud ehk tsentraalsed kuulmiskahjustused.
Kuulmiskahjustuste põhjused on mitmesugused: põetud keskkõrvahaigused, viirushaigused, kõrvanärvi kahjustatavad ehk ototoksilised ravimid, kuulmekile vigastused, kuulmeluude haigused (otoskleroos), kasvajad(kuulmisnärvi-, ajukasvajad jm)

EALINE KUULMISNÕRKUS
Vanuse kasvades halveneb eelkõige sisekõrvas teo sees olevate karvarakkude tegevus kõrgetel sagedustel 3000-8000 hertsi, see omakorda halvendab kõnest arusaamist ja kuulmist müras. Seda tajuvadki inimesed kuulmislangusena. Kuulmiskahjustuse kujunemine on üldjuhul aeglaselt välja kujunev seisund. Selleks, et midagi tõsisemat välja kujuneks.

Kõige sagedasem kaassümptom kuulmislangusele on tinnitus ühes või mõlemas kõrvas ehk kõrvakohin. Tinnitus on heli kuulmine ilma mingi välisärrituseta. Seega on tegemist inimese enda subjektiivse tajuga, kuulmis-või närvisüsteemis tekkinud signaaliga. Võib esineda ka objektiivse põhjusega pulseeriv kõrvakohin, näiteks veresoonte muutuste tõttu sisekõrvas. Samuti võib esineda pearinglust, peapööritust.
Esmatähtis on julgustada inimesi oma probleemidest rääkima. Kõneleda tuleb selge häälega ja olla näoga vestluskaaslase poole, et oleks võimalik saada lisainfot suu liigutustest. ( huultelt lugemist). Kindlasti tuleks vältida kõrvalist müra.
Kõigepealt peaks minema perearsti vastuvõtule, kes teeb esmase vaatluse. Sageli on kuulmise halvenemise põhjuseks ka vaikummistus kuulmiskäikudes. Vaigu eemaldab perearst. Vajadusel annab ta saatekirja kõrvaarstile. Kõrvaarst annab edasi soovituse kuuldeaparaadi saamiseks kuulmisrehabilitatsioonikeskusest

* kõnest või heliallikast väljunud mehaaniline võnkumine muudetakse kõrva Corti elundis karvarakkude kaudu biosignaaliks, mis kulgeb kuulmissüsteemi juhtteid mööda kuulmiskeskuseni, muutudes seal kuulmistajuks.

 

 

Kuidas saada kuuldeaparaati ja teisi abivahendeid?

KUI ON TEKKINUD KAHTLUS KUULMISSEISUNDI KOHTA:

- ei reageerita teatud helidele, küsimusi tuleb sageli korrata (valdavalt lapsed ja õpilased);
- teise inimese kõne ei ole arusaadav;
- uksekella või telefonihelin pole enam kuuldav;
- teleri- ja raadio helitugevust peab keerama normaalsest valjemaks;
- asjaajamine pangas, ametiasutuses, arsti juures on raskendatud,
siis tuleks pöörduda oma perearsti poole, kes vajadusel suunab kõrvaarsti või teiste eriarstide juurde. Arstliku läbivaatuse ja esmase uuringu põhjal annab arst saatekirja kuulmisrehabilitatsiooni keskusesse. Kui on kindlaks tehtud kuuldeaparaadi või mõne teise kuulmisabivahendi vajadus ja seda on taotlejal õigus saada soodustingimustel (lapsed kuni 18-aasta vanuseni, tööealised - kuulmislangusega 30 db ja enam, invaliidsusgrupiga inimesed ja pensionärid), siis antakse arsti poolt veel tõend isikliku abivahendi kaardi saamiseks elukoha sotsiaalabi(hoolekande)osakonnast Selle kaardi alusel on võimalik registreerida teid teenindava haigla või polikliiniku kõrvaarsti juurde või kuulmiskeskusesse määratud kuuldeaparaadi kättesaamiseks. Kaasas peab olema isikut tõendav dokument ja raha oma osaluse maksmiseks (10 - 50 % abivahendi maksumusest)

NB! Tuleb arvestada , et kuuldeaparaatide saamisel on tekkinud järjekorrad! Täpsemat infot saate teid teenindavast kuulmiskeskusest või vaegkuuljate organisatsioonist. Nendes maakondades, kus puuduvad kõrvaarstid , tuleb alustada kuulmisabi saamist ikkagi perearstist, kes määrab lahenduse. Kuulmisrehabilitatsiooni keskuse spetsialistid teevad nendesse maakondadesse ka väljasõidu-visiite näit. Hiiumaa, Saaremaa jt Selleks on vaja eelnevalt registreerida maavalitsuse sotsiaalabi(hoolekande) osakonnas. Teiste kuulmisabivahendite saamiseks ( võimendid, signalisaatorid, kuuldeaparaadi individuaalne otsak jt) tuleb isikliku abivahendi kaardi olemasolul pöörduda kirjaliku avaldusega teeninduspiirkonna kuulmiskeskuse poole. (järjekorda panemiseks!)

KUIDAS KOMPENSEERITAKSE KUULDEAPARAATI LA TEISI ABIVAHENDEID?

Juuresolevaga anname lühiinfo sotsiaalministri määrusega nr 41, 31.07. 2008 milline jõustus 31. juulist 2008 “Tehniliste abivahendite taotlemise ja soodustingimustel eraldamise tingimuste ja korra” kohta, valdavalt kuulmispuudelisi inimesi huvitavates küsimustes. Neid, kellel on vaja veel teisi puudest tingitud abivahendeid, võivad saada täiendavat infot sotsiaalabiosakonnast või abivahendite keskustest. Määrus reguleerib tehniliste abivahendite soodustingimustel müümise ja laenutamise teenuste osutamist lastele, puuetega inimestele ja vanuritele.

Taotluse võivad esitada:
1) lapsevanemad või eestkostja lapsele
2) tööealised isikud, kellel on tuvastatud töövõime kaotus alates 40% (kuulmispuude puhul kuulmislangusega alates 30 detsibellist) või on määratud puude raskusaste
3) vanaduspensioniealised isikud, kellel abivahend võimaldab parandada toimetulekut.

Tehnilise abivahendi kasutamise vajaduse määrab:
1) tehnilise väikeabivahendi puhul perearst või eriarst;
2) keerulisema tehnilise abivahendi korral eriarst või rehabilitatsiooniasutus (kuulmiskeskus)
3) Soodustingimustel tehniliste abivahendite ja teenuste esmakordseks kompenseerimiseks on vajalik pöörduda pere- või eriarsti tõendi alusel elukohajärgsesse maavalitsusse (maavanemal on õigus delegeerida isikliku abivahendi kaardi väljastamine ka kohalikele omavalitsustele). Isikliku abivahendi kaardi saamisel pöördub abivajaja juba abivahendeid väljastavasse ettevõttesse (kuulmiskeskusesse).
Elukoha muutmise korral peab isikliku abivahendi kaardi omanik pöörduma uue elukohajärgse maavalitsuse poole, kus tema kaart registreeritakse ümber.

1278,23 Eur ja rohkem maksva abivahendi kompenseerimise aluseks on lastel ja tööealistel isikutel rehabilitatsiooniplaan või eriarsti tõend. Vanaduspensionieas olevatel isikutel eriarsti tõend või kohaliku ekspertkomisjoni nõudmisel rehabilitatsiooniplaan.

Kui isik vajab uut abivahendit enne eelmise kasutusaja möödumist, või nõutavat abivahendit ei ole käesoleva määruse lisades 1 ja 2 toodud loeteludes, siis esitab isik vabas vormis avalduse elukohajärgsele maavalitsusele.

Erandkorras on lühema kasutusajaga õigus saada tehnilist abivahendit isikutel, kellele abivahend on muutunud ebasobivaks tervislikel (näit. kuulmise halvenemine) või muudel isikust mitteolenevatel põhjustel (näit. kasvamine lapseeas) põhjustel.

Isiku omaosalus on abivahendi maksumuse ja määruse lisades 1 ja 2 kindlaks –määratud riigi osaluse vahe, kuid mitte vähem kui 12,78 Eur. Erandkorras võib kohaliku ekspertkomisjoni otsusega abivahendi omaosalust vähendada 5 protsendini abivahendi kogumaksumusest.

Teadmiseks! 31. juulist 2008 jõustunud sotsiaalministri määrusega nr 41, kompenseeritakse:

tööealistele isikutele, kellel on kuulmislangus suurem kui 30 db, kuulmisabivahendite (kõrvasisesed ja kõrvatagused kuuldeaparaadid) maksumusest 90%, kuid kompensatsioon ei ületa 287,60 Eur.

Vanaduspensioniealistele isikutele on riigi osalus 90 %, kuid kompensatsioon ei ületa 223,70 Eur.

Määruse lisades 1 ja 2 toodud tehniliste abivahendite nimekiri on uuenenud suhteliselt vähesel määral. Kuulmisabivahenditele on lisandunud sisekõrva implantaadi kõneprotsessor.

                                                                                                                           Lisa nr 1
Lastele, puuetega inimestele ja vanuritele soodustingimustel eraldatavate
                                    tehniliste väikeabivahendite loetelu

Jaotus liikide kaupa Kasutusaeg
sõltuvalt
amortisat-siooni
astmest
Müük,
lae-
nutus
Piir
limiit
aas-
tas
Indi-
vidu-
aal
ne
Riigi
osalu-
se %
KUULMISABIVAHENDID          
Telefonid ja telefonee-
rimisabivahendid:
         
213621 telefonivõimendid 5-10 a M     50%
Abivahendid lähisuhtlemiseks:          
214215 häälvõimendid
isiklikuks kasutamiseks
5-10 a M 1 tk   75 %

214218 kounikatsiooni-
võimendid

5-10 a M 1 tk   75 %
Kuulmisabivahendid:          
214503 kuuldeaparaadi
indviduaalne otsak
  M 2t* I 90 %
Signaliseerimise ja
osutamise abivahendid
         
214803 uksesignaalid ja
neile osutajad
5-10 a M     50 %
214815 helile osutajad 5-10 a M     50 %
Häiresüsteemid          
215109hädaohu avastamise
abivahendid
5-10 a M     50 %


                                                                                                   Lisa nr 2
Lastele, puuetega inimestele ja vanuritele soodustingimustel
       eraldatavate keeruliste tehniliste abivahendite loetelu

Jaotus liikide kaupa Kasutusaeg
sõltuvalt
amortisat-siooni
astmest
Müük,
lae-
nutus
Piir
limiit
aas-
tas
Indi-
vidu-
aal
ne
Riigi
osalu-
se %
KUULMISABIVAHENDID          
Heli ülekandesüsteemid:          
213924 raadiosagedusega ülekandesüsteemid 5-10 a M/L 1 tk   50 %/60 %
213927 IR- süsteemid 5-10 a L 1 tk   50 %
Kuulmisabivahendid:          
214503 kõrvasisesed kuulmisabivahendid 3-8 a M 1 tk   90%**
214506 kõrvatagused kuulmisabivahendid 3-8 a M 2 tk   90%**
214512 kehale kinnitatavad kuulmisabivahendid 3-8 a M 1 tk   75 %
214518 sisekõrva implan-taadi kõneprotsessor 7 a M 1 tk   90 %

* Lapsed kuni 7 aastani vastavalt vajadusele
** tööealistele isikutele, kellel on kuulmislangus suurem kui 30 db, kuulmisabivahendite (kõrvasisesed ja kõrvatagused kuuldeaparaadid) maksumusest 90%, kuid kompensatsioon ei ületa 287,60 Eurot. Vanaduspensioniealistele isikutele riigi osalus 90 %, kuid kompensatsioon ei ületa 223,70 Eur.

Tagasi algusse