Rahvusvaheline tööriist vaegkuuljate elukvaliteedi parandamiseks

22-23.oktoobril 2015 oli mul harukordne võimalus osaleda Kopenhaagenis Rahvusvahelise Vaegkuuljate Liidu (IFHOH) poolt korraldatud inimõiguste koolitajate koolitusel. Koolitus viidi läbi maailma kõige paremini ligipääsetavas asutuses – Taani puuetega inimeste majas.

Baierimaa vaegkuuljate president Volker Albert

Pildid vasakult: Baierimaa vaegkuuljate president Volker Albert,
Saksamaa vaegkuuljate Liidu president Stephan Wilke  ja
EFHOH president Marcel Bobedjik Hollandist (Foto P.Ruuli erakogust)

Koolituse eesmärk oli analüüsida kuulmisprobleemidega inimeste väljakutseid erinevates riikides ja leida võimalusi, kuidas ÜRO Puuetega Inimeste Õiguste Konventsiooni (edaspidi PIÕK) saaks vaegkuuljate elukvaliteedi tagamiseks paremini ära kasutada.

PIÕK on väga ambitsioonikas. Selle eesmärk on tagada kõikidele s.h. kuulmisprobleemidega inimestele võrdsed võimalused igapäeva- ning tööelus ja inimväärikas elu. Näiteks PIÕKi paragrahv 9 järgi peab olema kõikidele puuetega inimestele tagatud juurdepääs füüsilisele keskkonnale, transpordile, teabele ja suhtlusvahenditele, avalikele rajatistele ja teenustele nii linnas kui maal. Huvitav, kes siis ei tahaks seda? Kuidas seda saavutada? Äkki me lihtsalt ei tea piisavalt õigustest ja võimalustest? Ja milliseid probleemidega vaegkuuljad erinevates riikides kokku puutuvad?

Koolitusel jagasid oma kogemusi Soome, Norra, Taani, Prantsusmaa, Saksamaa, Horvaatia, Tšehhi, Poola, Hollandi ja Eesti vaegkuuljate organisatsioonide esindajad. Louise Carroll, IFHOH juhatuse liige inimõiguste küsimustes, kes koolitust modereeris, lisas häid näiteid Uus-Meremaalt ja Austraaliast. Põhilised murekohad erinevate riikide vaegkuuljate jaoks olid kuulmisabivahendite kättesaadavus ja toetused, juurdepääs kirjutustõlke teenusele ja üldine info kättesaadavaus (subtiitrid teles, induktsioonsilmussüsteemi kasutusulatus, viidad, ekraanid transpordis, avalikes kohtades jne).

Taanis toimunud koolitusel oli kaasatud kirjutustõlk Laura Harrisson Inglismaalt. Tõele au andes peab tunnistama, et ta tegi väga kiiret ja korrektset tööd ja kõikide osaliste pilgud olid suhtlemise ajal naelutatud ekraanile. Tõepoolest- see, mida kõrv ei tabanud, sai silm ekraanilt kohe selgelt lugeda. Tänu sellele, oli koolituse kasutegur kõikide osalejate jaoks päris kõrge.

IFHOH juhatuse liige, koolituse

Pildid: IFHOH juhatuse liige,koolituse moderaator Louise Carroll Uus-Meremaalt loeb tähelepanelikult,
mida kirjutustõlk Laura Harrisson velotyping meetodil sünkroonselt kajastab.

Kirjutustõlkide puhul on oluline, et neile oleks tagatud riiklik rahastus- läbi sotsiaalkindlustuse vm institutsiooni kaudu. Seda soovitasid teised riigid oma kogemuste põhjal ja eks meil tasub teiste vigadest õppida. Konverentsidel, koolitustel, olulised läbirääkimistel, õppeprotsessis koolis, kus osaleb vaegkuulja, peaks olema tagatud kirjutustõlgi teenus. See peab olema kättesaadav kõigile ja ei tohi sõltuda vaid inimese rahalistest võimalustest.

Praegu õpivad Soomes esimesed kirjutustõlgid Eesti vaegkuuljate parema elukvaliteedi ja ligipääsetavuse tagamiseks. Neile on vaja praktikat ja hiljem tööd. Hetkel me ei oska veel kirjutustõlgi teenust küsida, sest me pole harjunud selle olemasolu või kättesaadavusega. Aga see on juba normaalsus teistes Euroopa riikides ja Eestimaa vaegkuuljatel on PIÕK järgi täpselt samasugused õigused võimaldatud. Küsi ja sulle antakse, koputa uksele ja sulle avatakse. Uuri kirjutustõlgi teenuse kohta täpsemalt Eesti Vaegkuuljate Liidust.

Isikulistest abivahenditest (kuulmisaparaadid, kirjutustõlgid) aga üksi ei piisa. Info kättesaadavuse tagamiseks on vaja, et ühiskondlikes ruumides oleks tagatud ka üldised abisüsteemid- näiteks viidad, ekraanid, silmussüsteem jm.

Tsehhi Vaegkuuljate Liit tahab mõjutada valitsust PIÕKi-le tuginedes, et vaegkuuljate vajadustega oleks arvestatud majade projekteerimisel ja ehitustes. Sakslaste ja prantslaste jaoks on üheks probleemiks kuulmisaparaatide toetuse madal määr- Prantsusmaal 120 eurot ja Saksamaal 300 eurot aastas abivajaja kohta.  Huvitava näitena tõi Horvaatia välja, et kuna seal ei ole 100% telesaadetest tagatud subtiitritega, siis vaegkuuljad maksavad vaid 50% telesaadate ülekandemaksust. Taanlased tahavad sarnast soodustust nõuda. Norra esitles “The loop control”- see on kodanikualgatus, mis kaardistab induktsioonsilmuste kasutamist koolides. Eesmärk on, et silmussüsteem peaks olema kättesaadav ka kõikidele täiskasvanutele.

Aida

Pildil vasakult: Aida Regel Poulsen Taanist, Stephan Wilke  Saksamaalt,
Victor Rehn Soomest, Sindre Falk Norrast ja Richard Darbera Prantsumaalt mõtteid kogumas.

Eesti suuremateks väljakutseteks on kuulmisabivahendite toetused ja järjekorrad, mida reformi käigus muuta püütakse. Kirjutustõlkide koolitus ja teenust pole seni olnud, aga protsess on käima lükatud. Hea näitena tutvustasin koolituse osalejatele lisaks mitmetele EVL tegevustele ka MTÜ Ligipääsetavuse Foorumi saavutusi. Eriti kõrgelt hinnati seda, et ei tegeleta mitte ainult kaardistamise ja ettepankute tegemisega, vaid pakutakse oma kompetentsi koostöös poliitikakujundajatega ning mõjutatakse vajalikke seadusmuudatusi. Puuetega inimeste kompetentsidel ja kogemustel tuginev koostöö võib anda palju laiemaid tulemusi. Eesti tegemised said üldse positiivset tagasisidet osalejatelt. Norrakad kiitsid kiiret arengut ja head atmosfääri, mis EVLiga koostöös on silma paistnud. Prantslased palusid seepeale oma ühingu järgmisteks presidendi valimistest endale kandidaati Eestist ja ühtlasi kutsusid osalema 1.aprillil Pariisis toimuvale EFHOH aastakoosolekule.

Suur tänu Külliki Bodele, Eesti Vaegkuuljate Liidule, kes mu kandidatuuri koolitusele pääsemiseks veenvate soovituskirjadega toetas, juhatuse liikmetele, kes jagasid nõu ja näiteid Eesti vaegkuuljate probleemidest ning ka saavutustest ning Teet Kallasele, kes andis infomaterjali Ligipääsetavuse Foorumi kohta.

Mida huvitavad ja kasulikku sain teada teiste riikide kuulmisprobleemidega inimeste olukorrast ja väljakutsetest, millega organisatsioonid tegelevad, et liikmete elukvaliteeti ja juurdepääsetavust abivahenditele ja infole parandada, seda jagan teiega meeleldi edaspidi.

Train the trainer workshop 2

 

 

Pille Ruul
Tallinna ja Harjumaa Vaegkuuljate Ühingu liige

Pille Ruul

 

Post Categories: Maailma uudised

Lisa kommentaar