Postita vastus 
 
Teema reiting:
  • 1Hääli - 5 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Niisama uudised maailmast
28. Apr 2010, 00:37
Postitus: #1
Niisama uudised maailmast
10 kuulsat muusikut kes vajavad kuuldeaparaati:


1. Paul Gilbert
When it comes to guitar, few players are as fast or as loud as Paul Gilbert. The 1980s superstar was the lead guitarist for Racer X, an ultra-popular Los Angeles shred guitar band. After moving away from the band in the 1990s, Paul joined Mr. Big, an equally popular mainstream rock band, where he took part in several world tours and major music festivals. Loud noises got the better of Paul, who now performs onstage with a bulky set of insulating headphones.

2. Ozzy Osbourne

The Prince of Darkness could also be the poster boy for hearing loss. After thousands of worldwide concerts and numerous multi-venue tours, Ozzy Osbourne’s hearing isn’t quite what it used to be. Despite playing up his speech issues in the TV series The

Osbournes, Ozzy’s hearing issues were all real. After playing heavy metal for decades, the singer has lost almost 30% of his hearing ability.

Nowadays, Ozzy never performs without in-ear monitor headphones. These headphones don’t shield audiences from the sound, but they do minimize it for performers, preventing them from needing hearing aids or surgery in the future.

3. Lars Ulrich

Metallica drummer Lars Ulrich also suffers from mild hearing loss and tinnitus. After playing drums for almost 35 years, the 46-year-old heavy metal star has reportedly experienced tinnitus, a condition that causes constant ringing in the ears.

Ulrich has explained that the condition started as a result of high-volume performances d

uring the 1980s, which left him unable to sleep without background noise. He now warns young fans of the potential danger that tinnitus presents, and encourages the use of earplugs and isolation headphones.

4. Danny Elfman

Danny Elfman is one of Hollywood’s top composers, most well known for his thrilling versions of the Batman, Beetlejuice, Men in Black, and The Simpsons themes. A staple part of Tim Burton’s ultra-popular film production crew, Elfman was also once an 80s rock superstar, fronting his own well-known band Oingo Boingo. Like many other well-known composers, Elfman suffers from tinnitus, a condition he believes he gained from playing loud concerts in the 1970s and 80s.

5. Barbra Streisand

It’s hard to find a female musician more accomplished than Barbra Streisand. In addition to her eight Grammy Awards, two Oscars, four Emmys, honorary Tony, and her Peabody award, she’s also picked up a severe case of tinnitus, hearing loss, and long-term ear damage. However, Streisand’s tinnitus may not be the result of her lengthy music career – Barbra Streisand reports having hearing difficulties since the age of seven, and reportedly wore scarves around her ears to ease the noise as she slept.

6. Cher

Cher’s music career is one of the longest and most successful in recent history, with her 1965 hit “I Got You Babe” paving the way for a career that’s spanned music, film, and onstage performance. Like many other well-known performers, Cher suffers from hearing loss and tinnitus – two conditions she reportedly gained after performing throughout the 1960s and 70s without hearing protection. Cher is now rarely seen onstage without monitor earbuds or protective earplugs.

7. Eric Clapton

Back in the late 1960s, Eric Clapton’s well-known rock band Cream was known as one of the loudest in the world, competing for noise with r

ivals Deep Purple, Led Zeppelin, and Black Sabbath. Cream’s most popular hits are still hugely popular today, and their early concerts are legendary amongst early metal fans.

Unfortunately, all that noise caught up with many of the band members. Eric Clapton now suffers from incurable tinnitus and a distinct loss of sensitivity in both ears. Since 2006, Clapton has made efforts to stop his hearing loss, including lowering concert volume and wearing protective onstage hearing devices.


8. Ayumi Hamasaki

Japanese pop sensation Ayumi Hamasaki is reportedly 90% deaf in her left ear. The singer, who is one of Japan’s top-selling pop stars, has experienced hearing issues since the early 2000s. Her 2001 tour saw the singer experience problems with ear infections, which have reportedly accelerated her hearing loss. Coupled with high-volume concerts and a lack of ear protection, the singer reportedly suffers from both tinnitus and a near total deafness in her left ear.


9. Foxy Brown

American rapper Foxy Brown has experienced some close calls with hearing loss. After experiencing severe hearing loss while recording in 2005, the well-known rapper underwent surgery to improve her hearing ability. Since 2006 she’s reported improved hearing ability, although she’s still quite vocal about the effects that loud music can have on hearing ability and sound quality.

10. William Shatner

What do you mean he’s not a musician? While William Shatner’s music career is known more as a piece of self depreciating comedy than a triumphant achievement, the quirky Canadian actor also shares one characteristic with many rock stars: hearing loss. After an on-set pyrotechnic stunt went wrong during Shatner’s run on Star Trek, the famous cult actor developed incurable tinnitus.

Shatner is now a spokesman for the American Tinnitus Association. Despite his tinnitus being unrelated to music, Shatner wears hearing aids and anti-deafness headphones when performing onstage.

Artikkel ise siin: http://www.hearingaidsattrade.co.uk/blog...ring-aids/

Google Translator tõlge antud lingile: http://translate.google.ee/translate?hl=...0%23pid490

Kas tuleb jaht või ei tule ?
Külasta selle kasutaja veebisaiti Leia selle kasutaja kõik postitused
Tsiteeri seda postitust oma vastuses
1. Dec 2011, 21:30
Postitus: #2
RE: Niisama uudised maailmast
Teadusuudised: 01. detsember 2011 Ülessoojendatud kuulmisteooria on muusika MP3-põlvkonna kõrvadele


Inimkõrva valjude helide vastast kaitsemehhanismi selgitava 150 aasta taguse hüpoteesi taaselustamine annab lootust uute ja paremate mürakaitsetehnoloogiate väljatöötamiseks, kinnitab Austraalia riikliku ülikooli ANU uurija.

Ajakirjas Journal of Hearing Science avaldatud uurimuses kutsub ANU bioloogiauuringute teaduskonna doktor Andrew Bell üles hindama ümber pikka aega põlu all olnud nn rõhuteooriat, mis võiks lahendada kuulmismeele-uurijaid pikka aega hämmeldanud vasturääkivused, vahendab MedicalXpress.

"Vanasti nimetati kuulmispuuet sepatõveks (ing,k blacksmith's disease). Tänapäeval võidakse seda hakata kutsuma MP3-tõveks," märkis dr Bell. "Rõhuteoorial on potentsiaali selliste meetmete väljatöötamisel, mis inimesi kahjulikult kõrgete helinivoode eest paremini kaitsta võiksid."

Inimese keskkõrv koosneb kolmest imetillukesest luust ning kahest miniatuursest lihasest, mis kõrva valjude helide eest kaitstes pingulduvad.

Dr Bell osutas, et nood luud ja lihased toimivad ühiselt pumbana, tõstes keskkõrvavedeliku rõhku samamoodi nagu korgi pealesurumine kergitab rõhku veepudelis. Dr Belli kinnitusel pehmendab just nii tekitatud ülerõhk valjude helide mõju heli töötlevatele õrnadele rakkudele.

Värske adumus dr Belli uurimuses võib aidata mõista, miks mõnedel inimestel on "sitked" kõrvad, mis paistavad müratekkelise kuulmispuude suhtes immuunsed olevat, samas kui teiste inimeste kuulmiselundid on eriti müratundlikud.

"Kui leiame, kuidas panna keskkõrvalihaseid tõhusamalt "pumpama", nagu see paistab toimuvat sitketes kõrvades, võime tulevikus pakkuda paremat kaitset müra eest," rääkis dr Bell.

Esmakordselt formuleeriti surveteooria rohkem kui 150 aastat tagasi ning heideti hiljem kõrvale. Kuna kõikjaldaste MP3-pleierite kasutamisega seondub aga kuulmiskahjustuste oht, usub dr Bell, et on aeg too hüpotees taas päevakorda tõsta.

"Praegu kehtiv teooria pole kooskõlas kuulmisuuringute andmetega," toonitas dr Bell. 2Rõhuteooria võib aidata neid ebakõlasid selgitada.

Kõik viimase saja aasta jooksul kogunenud tõendid sobituvad kenasti rõhuteooriaga, kui vaatame, kuidas sisekõrva tajumisrakud kujutavad endast tillukesi rõhumõõdikuid, mis reageerivad rõhumuutustele silmapilkselt."
USA vaegkuuljad surusid jonnakad kinoomanikud selili

Heaoluühiskond hoolitseb küll oma nõrgemate ja hädaliste liikmete eest, kuid sageli peavad nad selleks ise survet avaldama. Kas või kohtus, kui muidu ei aita.

Ühed aktiivsemad on olnud vaegkuuljad, keda USA-s on umbes 22 miljonit. Kui pea kõik USA telekanalid on kohustatud varustama oma saated sünkroontekstiga, siis kinode kohta see ei kehtinud. Kurdid pidid ootama sageli kuid, kuni uued filmid tekstiga varustatult video või DVD-na müüki ilmusid.

Ent tänu kurtide läinudkevadisele võidule föderaalkohtus peavad nüüd USA pealinna ümbruse kinod varustama pingid nn tagasivaateakna (Rear Window) tehnoloogiaga, mis võimaldab kurtidel väikese pleksiklaasist ekraani abil filmitegelaste teksti jälgida.


Marylandi, Virginia ja Columbia (Washingtoni) ringkonna kohtulahendi põhjal saab regioonist kogu riigis liider kurtide kinokülastajate abistamisel. Rear Window võimaldab kurtidel praktiliselt igat filmi subtiitritega näha. Soovija saab selleks vastava ekraani, mille ta ühendab oma pingi külge. Tekst jookseb miniekraanile kino tagaseinalt, projektori akna kõrvalt.

Washingtoni ümbruse kurtide edust said hoogu ka New Jersey vaegkuuljate organisatsioonid, kes saavutasid läbirääki- mistel kinoomanikega kokkuleppe, et uued filmid kiiremini tekstiga varustataks.

Kuid mitte kõikjal pole asi nii libedalt läinud ja Oregoni ning Texase kohtutes on jäädud kaotajateks. Nüüd kaalutakse ühiselt üleriigilist vaegkuuljate ja kurtide diskrimineerimise vastast kohtuasja alustada.

Crowni kinoteatrite keti pressiesindaja Zvi Cole’i sõnul maksab Bostonis asuva Kõigile Kättesaadava Meedia keskuse toodetud Rear Window’ süsteemi paigaldamine küll 10 000–15 000 dollarit kino kohta, kuid võimaldab kinnopääsu suurele, muidu sealt kõrvale jääma pidanud inimeste grupile.

Esimest sellist aparaati demonstreeriti 1996. aastal riiklikus lennunduse ja kosmose muuseumis Washingtonis, kuid selle laialdast kasutuselevõttu takistas USA kinoteatrite assotsiatsiooni väitel kartus, et kuna muutused tehnoloogias on väga kiired, võib süsteem vananeda.

Pole küll parim, aga ikkagi

Asjatundjate kinnitusel saab filmiteksti digitaalne kinoekraanile projekteerimine reaalsuseks lähiaastail, kuid praegu on see mõeldud eriseansside jaoks ning on üsna kallis. 1990. aastast kehtiv puudega ameeriklaste seadus ei nõua kinodelt selgesõnaliselt filmide tekstiga varustamist. Seadus näeb ette, et kohtud aitaksid hinnata uut, Rear Window’ taolist tehnoloogiat, mis võimaldab puudega inimesi paremini teenindada.

Ometi pole ka kurdid ja vaegkuuljad praeguse Rear Wiew’ süsteemi suhtes päris üksmeelel. Teksti jälgimine eraldi peegelekraanilt on raske, sest see peab olema väga täpse nurga all ega paikne kinolina peal. Kui saalis on palju valgust, on teksti raske lugeda.

Samas valitseb üksmeel, et kuni midagi paremat pole välja mõeldud, võimaldab see kurtidel koos teiste inimestega uusi filme juba suurele ekraanile jõudmise päeval näha.

Kas tuleb jaht või ei tule ?
Külasta selle kasutaja veebisaiti Leia selle kasutaja kõik postitused
Tsiteeri seda postitust oma vastuses
22. Dec 2011, 06:47
Postitus: #3
RE: Niisama uudised maailmast
Uudiseid android nutitelefonide kasutajatele:

Kõnele (ee.ioc.phon.android.speak) on moodul, mis võimaldab kõnesisendit toetavates Androidi rakendustes kasutada sisendina eestikeelset kõne, et saata lühisõnumeid, sooritada infootsingut, kirjutada märkmeid, jne. Sellistes rakendustes on tüüpiliselt väike mikrofonikujuline nupp, millele vajutades eeldab rakendus kasutajalt mõnesekundilist kõnejuppi, mis automaatselt tekstiks teisendatakse.

Ja miks mitte ei võiks seda kasutada ka vaegkuuljad või isegi kurdid, et teada saada, mida talle öeldi Smile


https://market.android.com/details?id=ee...rch_result

Kas tuleb jaht või ei tule ?
Külasta selle kasutaja veebisaiti Leia selle kasutaja kõik postitused
Tsiteeri seda postitust oma vastuses
24. Dec 2011, 08:14
Postitus: #4
Information RE: Niisama uudised maailmast
Uudis: 2012 oodatakse turule esimesi viipetundlikke nutitelefone jt. seadmeid.

Alles hakkavad kõik seadmed valdavalt puutetundlikuks muutuma, kui juba ennustatakse, et puutetundliku kõrvale tulevad 2012. aastal ka esimesed "viipetundlikud".

Viipekeel läheb hinda Smile

Pikemalt teemast in English : http://www.bbc.co.uk/news/technology-15970019

Kes Englishit ei valda neile link Google Translatori abiga kodumaiseks keeleks: http://translate.google.ee/translate?sl=...y-15970019

Kas tuleb jaht või ei tule ?
Külasta selle kasutaja veebisaiti Leia selle kasutaja kõik postitused
Tsiteeri seda postitust oma vastuses
16. Jan 2012, 17:06
Postitus: #5
RE: Niisama uudised maailmast
Teadlased lõid maailma väikseima kõrva

Kõige tundlikum seniloodud kuulmisseade on kõigest 60-nanomeetrise läbimõõduga kullatera.

Tillukeseks kõrvaks on mikroskoopiline laserkiire poolt lõksu püütud kulla nanoosake, mis suudab tuvastada inimkõrvaga kuuldavast miljon korda nõrgemat heli, tajudes isegi bakterite ja viiruste tekitatud hääli. Teadlaste väitel võimaldab nende saavutus panna aluse akustilisele mikroskoopiale - organismide uurimisele nende poolt tekitatava heli põhjal.

Nanokõrva kontseptsioon tekkis koos optiliste pintsettide meetodi leiutamisega 1986. aastal. Sellised pintsetid kasutavad osakestest kinni haaramiseks ja nende liigutamiseks läätse abil fokuseeritavat laserkiirt.

Optilisi pintsette kasutatakse molekulaarbioloogias ja nanotehnoloogias, kus nende abil manipuleeritakse molekulide ja aatomitega, näiteks sisestatakse DNAd rakkudesse. Samuti saab neid kasutada osakeste vahel toimivate üliväikeste jõudude mõõtmiseks - kui osake on laserkiirega kinni püütud, saab mikroskoobi abil jälgida, kas see liigub omal vabal tahtel või mitte.

Siin tulebki mängu nanokõrv. Helilainete levimisega mingis keskkonnas kaasneb selles leiduvate osakeste edasi-tagasi liigutamine, mida mõõtes saabki tuvastada heli.

Müncheni ülikooli teadlased kasutasid selleks vette kastetud ja optiliste pintsettidega hoitavat 60-nanomeetrise läbimõõduga kulla nanoosakest. Nad salvestasid ja analüüsisid selle liikumist akustiliste vibratsioonide tagajärjel, mida tekitasid teised vees leiduvad kulla nanoosakesed, mis olid kuumenenud laseri mõjul.

Lisaks ennenägematule tundlikkusele suudab teadlaste loodud nanokõrv määrata ka suuna, kust heli tuleb. Ajakirjas Physical Review Letters avaldatud uuringu autorite sõnul võimaldaks samaaegselt töötavate nanokõrvade kolmemõõtmeline reastamine kuulata rakke või mikroorganisme, nagu baktereid ja viirusi, mis tekitavad liikudes ja hingates väga nõrku akustilisi vibratsioone.

"Meie meetodil on kindalsti rakendusvõimalusi meditsiinis, kuid kõigepealt peame me jälgima, kuidas see töötab," märkis uuringu autor Jochen Feldmann.

Elusrakkude vibreerimist on küll jälgitud mikroskoobiga, kuid keegi pole salvestanud selle tagajärjel tekkivat heli. Heli salvestamine aitaks paremini mõista rakkude mehaanilisi omadusi ning nende muutumist haiguse tagajärjel. Varem on näiteks leitud, et punaverelibled vibreerisid pärast malaariat põhjustava parasiidiga nakatumist vähem, sest ilmselt muutis nakkus rakud tavapärasest jäigemaks.

Allikas: In English http://prl.aps.org/abstract/PRL/v108/i1/e018101

Kas tuleb jaht või ei tule ?
Külasta selle kasutaja veebisaiti Leia selle kasutaja kõik postitused
Tsiteeri seda postitust oma vastuses
17. May 2012, 16:13
Postitus: #6
Bug RE: Niisama uudised maailmast
Ka mõõdukas müra võib kuulmist kahjustada

Kuulmiskahjustusi võib tekitada ka pidev vaiksevõitu heli, mitte ainult vali müra. Värske teadusuuringu järgi paistab, et tavalises kuulmiskontrollis ei tarvitse sedasorti kahjustused väljagi tulla.

Uuringut ei tehtud küll inimeste peal, vaid rottidel, aga suure tõenäosusega võib tulemused ka üle liigipiiride kanda.

Xiaoming Zhou Shanghaist Ida-Hiina Normaalülikoolist ja Michael Merzenich San Francisco California Ülikoolist panid rotid iga päev kümneks tunniks 65 detsibellise ehk üsna tagasihoidliku tugevusega müra kätte. Sellist müra võib teha näiteks lauaventilaator. Ülejäänud 14 tundi ümbritses rotte igal ööpäeval vaikus. Ja nii kaks kuud järjest. Selline müramuster püüdis jäljendada igapäevase töökeskkonna müra ja vaiksemat kodust helitausta.

Siis tehti rottidele kuulmiskontrolli. Aga mitte sellist, kus nad pidanuks lihtsalt vaiksemat sorti helisid kuulma, vaid näiteks sellist, kus nad pidid erisugustel helidel vahet tegema.

Tuli välja, et igapäevast mõõdukat müra kuulda saanud rotid said neis kontrollkatsetes teistest rottidest kehvemaid tulemusi. Ajupilt näitas, et ka ajukoore kuulmispiirkonnas tekkis neil helistimulatsiooni peale vähem närviaktiivsust kui teistel rottidel.

Teadlased järeldavad ajakirjas Nature Communications, et kui tõeliselt vali müra teeb kahju seeläbi, et tõstab kuuldeläve, siis vähem vali müra läve ei liiguta ja selle tekitatud kahjustused on seni võinud pahatihti märkamata jääda.

Vaata veel: http://www.newscientist.com/article/dn21...aring.html

Kas tuleb jaht või ei tule ?
Külasta selle kasutaja veebisaiti Leia selle kasutaja kõik postitused
Tsiteeri seda postitust oma vastuses
26. Aug 2013, 17:14
Postitus: #7
RE: Niisama uudised maailmast
Kuidas palun...? Mida...? Kui kuulmine nõrgeneb, tuleb appi võtta kuuldeaparaat.

Kaasaegsed digitaalsed kuuldeabilised sisaldavad rohkelt helitöötlustehnoloogiat ning on sealjuures tillukesed.

Küll aga ei too ükski kuuldeaparaat kuulmist sõna otseses mõttes tagasi, vahendab ajakiri Tehnikamaailm (8/2013).

Erinevate Lääne-Euroopa ja Ameerika spetsialistide hinnangul on vaegkuuljate osakaal ühiskonnas 16–20%.

Eestis pole küll sellist epidemioloogilist uuringut tehtud, kuid meil pole põhjust arvata, et me teistest arenenud riikidest selles osas oluliselt "maha jääksime".

Tõsiasi on ka see, et vaegkuuljate hulk kasvab üsna kiiresti – ühelt poolt eluea pikenemise arvelt ja teisalt noorte arvelt, kes süstemaatiliselt oma kuulmisorganit liiga valju muusika kuulamisega kahjustavad (MP3 jm).

Tagasihoidliku rehkenduse kohaselt on Eestis ligi 200 000 sellise probleemiga inimest. (Vt ka statistikat saidil Hear It)

Kuulmine on väga oluline sotsiaalseks suhtlemiseks: mida varem pöörata probleemile tähelepanu ja hakata kasutama kuuldeaparaate, seda tulemuslikum see on.

Kõrges eas ja juba tugeva kuulmislangusega inimesed on sageli dilemma ees – raske on tehnilise abivahendiga harjuda, rahalistel põhjustel peavad nad tihti leppima kõige odavamate ja lihtsamate aparaatidega, mis sageli jäävad kasutult sahtlisse seisma.

Seepärast kutsutaksegi inimesi testima oma kuulmist, et vajadusel spetsialisti poole pöörduda ja õigeaegselt abi saada.

Vananemisega kaasnev kuulmise halvenemine toimub aeglaselt ning tihti märkamatultki.

Inimene ise arvab, et kõrv on endiselt terav, kuid sõnadest ei saa ikka ja jälle selgelt aru. Eriti seal, kus rohkem kära või palju rääkijaid.

Kõigepealt hakkavad tuhmuma kõrgemad sagedused – tasapisi kaovad helide maailmast rohutirtsude sirin ning pisemate lindude laul, samuti tundub äratuskella kõrge pinin vaiksemana.

Just kõrgemate sageduste, 2–8 kHz piirkonnas asuvad ka konsonandid, nagu f, k, p, s ja t, ning seetõttu kostavad sõnadki segasemalt.

Miks kuuldeaparaadid peavad olema nii keerukad? Kuulmine ei halvene enamikel juhtudel mitte lineaarselt – kaduma hakkavad esmalt vaiksed helid, valjusid helisid kuulevad vaegkuuljad hästi ja paradoksaalselt muutuvad valjud helid vahel ebameeldivaks/liig valjuks isegi varem, kui normaalselt kuuljatel.

Ehk lühidalt – valjuse tajumine muutub ehk komprimeerub: normaalne diapasoon on 0 dB kuni 110 dB, vaegkuuljal kuulmislävega nt 50 dB võib diapasoon olla 50 dB kuni 95dB (s.t, ebamugavuslävi saabub juba 95 dB juures).

Kogu diapasoon väga vaiksest helist 50 dB kuni 95 dB = 45dB, seega palju kitsam kui normaalselt. Seda kutsutakse heli valjuse taju kiirenemise fenomeniks.

Nii peab kuuldeaparaat n-ö taju uuesti laiali venitama – tooma tagasi vaiksed helid ja mitte võimendama valjusid helisid.

Kuuldeaparaadi valik algab lihtsa testiga. Patsiendil on peas kõrvaklapid ning testija laseb neisse erineva tugevusega erinevaid helisid. Kui heli on kuuldav, palutakse vajutada nupule.

Test selgitab välja patsiendi kuulmisgraafiku ehk n-ö kuulmiskünnise, mis baseerub kaheksal sagedusel vahemikus 125 kuni 8000 hertsi. Graafik kuvab vaikseima heli nivoo, mida patsient on võimeline vastavas sagedusribas kuulma.

Tõhusad protsessorid

Seoses digitaalse helitehnika arenguga käesoleval sajandil on kuuldeaparaatide võimekus palju paranenud.

Esimesed täisdigitaalsed kuuldeaparaadid tulid müügile alles aastal 1998, täna aga saab analoogtehnoloogial baseeruva aparaadi vaid erandjuhul.

Digitehnika on vähendanud ka tunduvalt seadmete mõõte ja kaalu. Kõige levinum tänapäevane mudel kinnitub kõrva taha ning heli suunatakse kuulmekäiku kas toru või juhtmega – viimasel juhul asub kuular kuulmekanalis.

Teiseks võimaluseks on n-ö kuulmekanalikuular. Sellisel juhul on kogu seade piisavalt väike, et mahtuda kuulmekanalisse. Aparaadi välisvorm kujustatakse iga patsiendi kuulmekäigu jaoks sobivalt.

Helisignaalid püütakse kinni mikrofoniga ning muudetakse digitaalseteks. Järgnevalt heli kompresseeritakse ning kõnehelid eraldatakse taustamürast – nii hästi, kui võimalik. Võimendatud kõnesagedused muundatakse taas analoogkujule ning suunatakse kuulari vahendusel kuulmekäiku.

Kompresseerimine (ehk tugevuste ühtlustamine) on vajalik selleks, et võimendatud helinivoo ei ületaks 100–110 dB piiri, millest tugevamad helid põhjustavad ebamugavust.

Protsessor proovib leida parima kompromissi dünaamika ja kompressiooni vahel, et töödeldud heli kõlaks võimalikult autentsena.

"Targemad" seadmed kasutavad nn mitmeribalist kompressiooni (multiband compression), mis eristab kõigepealt erinevad sagedusribad ning kokkuvõttes säilitab loomulikuma heli sagedusvahemikke eraldi kompresseerides.

Kuuldeaparaadi südameks on võimekas heliprotsessor, mis suudab teha miljoneid arvutusi sekundis ning mis aastaid tagasi poleks kaugeltki kuulmekäiku mahtunud.

Suuremad aparaatide tootjad valmistavad (või tellivad) protsessorid ise. Näiteks Taani päritolu Oticon kasutab arenduses olevas mudelis 32bitist kahetuumalist protsessorit, koostöös 1–3megabitise töömäluga.

Algoritmide ning seadmete areng pole aga loomulikult peatunud – erinevaid tehnoloogiaid lisandub paralleelselt seadmete võimekuse kasvuga.

Tipptehnoloogia võimaldab tänapäeval väikeste lisaseadmete abil ühendada kuuldeaparaadid otse mobiiltelefoni, FM-saatja ning audio/TV-seadmega.

Androidi-nutitelefonide vastava äpi abil saab ka teatud kuuldeaparaate juhtida (valjust reguleerida, programme muuta jne).

Protsessorite võimsusnäitajaid kuuldeaparaatide tootjad reeglina ei avalikusta, ent spetsialistide sõnul on need juba enam kui piisavad.

Helsingis resideeriva audioloogi-inseneri Lars Kronlundi sõnul on praegu kitsaskohaks just kuulmisnüansside täpne diagnoosimine – see valdkond olevat arenenud aeglasemalt kui kuuldeaparaatide oma.

Foto: tootja (ReSound)

Fotol: kuuldeaparaat, mis suhtleb Bluetooth-side vahendusel telefonide ja muu tehnikaga.

Targad seadmed

Paremates seadmetes on enamasti kaks mikrofoni, mis püüavad eri suundadest saabuvaid helisid. Nii on võimalik palju efektiivsemalt taustamürast filtreerida välja just kõnet.

Kui pead keeratakse või helipilt muutub, teeb protsessor kiirelt vastavad korrektsioonid.

Seade jätab segavad tegurid võimendamata või summutab need hoopis, samuti oskab välkkiirelt reageerida ka kõvematele impulssidele (plaksud, kolksud, müra jm), jättes need võimendamata.

Näiteks võib aparaat väga hästi tulla toime tänavavestlusega, kui kõrvalt põristab mööda üksik mopeed.

Ent kui mopeede on juba rohkem eri suundades pinistamas, ei pruugi kõne eristamine enam nii hästi õnnestuda. Kui aga müra ja kõne sagedused ning dünaamika kattuvad, võib kõne eristamine osutuda peaaegu võimatuks.

Kuuldeaparaatide hinnad on enamasti vahemikus 500–2500 eurot, ning mida suutlikumad algoritmid ning võimekam protsessor (loe: kallim seade), seda parem on loomulikult lõpptulemus.

Kuuldeaparaatide üks probleem on tagasisidena tekkiv n-ö vilistamine, mis juhtub siis, kui kuulariheli jõuab mikrofoni ning võimendub, jõudes uuesti mikrofoni.

Mida suurem võimsus ning väiksem vahekaugus mikrofoni ja kõlari vahel, seda kergemini võib seade vilistama hakata.

Kõrvatagustel mudelitel on seda probleemi vähem, kuna mikrofon ja kuular asuvad teineteisest suhteliselt kaugel.

Nutikamad aparaadid aga kasutavad vile puhul kavalaid vastumeetmeid, muutes signaali faasi või võimendatud heli sagedust vähesel määral, näiteks 10 Hz võrra, et tagasisidet ei tekiks.

Loomulikult on vastumeetmete efektiivsuse eelduseks, et sobiv kuular oleks õigesti kuulmekanalisse asetatud.

Paljud moodsad kuuldeaparaadid sisaldavad saatjat-vastuvõtjat, mille eesmärk on siduda omavahel parema ja vasaku kõrva aparaat. Taolist võimekust tähistab lühend HiBAN – Hearing instrument Body Area Network.

"Stereosüsteem" on veel intelligentsem, kuna oskab vastavalt helide suunale muuta korrektsioone ning samuti saada aru, kas vile spektriga sagedus pole hoopis väljastpoolt kostev sarnase sagedusega heli – nagu näiteks imeilus viiulisoolo.

Osa kuuldeaparaate on ka n-ö õppimisvõimelised. Näiteks kui kasutaja pidevalt reguleerib autos seadet vaiksemaks, jätab aparaat meelde, et taolise helitausta puhul tuleb võimendust vähendada.

Samuti saab mõnede mudelite puhul teha erinevaid seadistusi vastavalt ümbritsevale akustikale.

Sellegipoolest on n-ö jäme ots automaatika käes – mis võib vabalt nii mõnegi äkilisema emotsioone tekitava linnuhuigatuse seda mitteoluliseks tõlgendades summutada.

Aparaat vajab harjumist

Seadistamiseks tuleb kuuldeaparaat ühendada arvutiga, milles olev rakendus muudab aparaadi korrektsioonide seadeid vastavalt diagnostika põhjal koostatud graafikule.

Ideaalis peaks tulemus saama nii lähedale tegelikule helile, kui aparaat seda võimaldab, ent reaalselt ei pruugi kõik nii libedalt laabuda.

Iga inimese kuulmissüsteem on siiski unikaalne ning seadeid saab reguleerida ka hiljem.

Kui seni olematud helid äkki kuuldavaks muutuvad, võib kogemus olla päris ehmatav. "Uued" helid võivad mõjuda väsitavalt ning nende nivood ei saagi alguses päris "normilähedaseks" võimendada.

Just taoliste olukordade jaoks on kuuldeaparaatidel funktsioon, mis võimaldab nivoosid näiteks kuu jooksul tõsta kuni jõutakse ideaalse seadistuseni.

Ka ei pruugi graafiku alusel tehtud seadistus olla sobiv iga kõrvaga – kuna kuulmekäigud on erinevad ja tekitavad erinevaid resonantse, siis ei pruugi kuularist tulev heli jõuda trumminahani üldse nagu arvutimudel eeldab.

Siis tuleb appi REM-mõõtmine – Real Ear Measurement. Kuulmekanalisse trummikile ette viiakse tilluke mikrofon ning mõõdetakse sinnani ulatuvaid helisid, mille põhjal omakorda muudetakse aparaadi korrektsiooniparameetreid.

Miniatuursed vooluallikad

Nagu kõik elektroonilised seadmed, ei saa ka moodsad kuuldeaparaadid hakkama ilma elektrita. Järjest kahanevad mõõdud, ent suurenev arvutusvõimsus, nõuavad üha väiksemaid ja võimsamaid patareisid.

"Olenevalt võimsusest ning režiimist võib kuuldeaparaat tarbida hetkeliselt küllalt palju võimsust, ja kui patarei seda ei võimalda, lülitub seade välja.

On selge, et taolised probleemid muutuvad pisemate aparaatide puhul järjest aktuaalsemaks," nendib Kronlund.

Toiteallikaks on tänastel kuuldeaparaatidel nn tsink-õhk patareid, kunagiste elavhõbe-elementide asemel.

Tsink-õhk patarei hakkab tööle, kui vastavate avade eest kile eemaldada ning hapniku toimel algab elektrit tootev keemiline reaktsioon.

Patarei tühjeneb ka siis, kui koormust pole, ent samas peab vastu mitu kuud – olenevalt kuuldeaparaadist.

Foto: AFP

Austraallaste toodang The Touch oli vähemalt ilmumise ajal (2009. a mai) rekordväike kuuldeaparaat, poole väiksem kui eelmine rekordihoidja.

Abiks Eesti vaegkuulajale
Dr Liina Luht, AS Ida-Tallinna Keskhaigla KNK/audioloogia konsultant

Eestis on tipptehnoloogia põhimõtteliselt kättesaadav, iseasi, kes seda endale lubada suudab.

Eesti Haigekassa finantseerib kuulmisuuringuid ja kuuldeaparaatide programmeerimist, kuid mitte artiklis mainitud REM-uuringut ega ka mitte kuuldeaparaate endid.

Kuuldeaparaadid kuuluvad tehniliste abivahendite valda, mida kompenseeritakse vastavalt sotsiaalministri määrusel (lisainfo PDF-failina SM.ee leheküljel)

Lastele kuni 18. eluaastani ja õppuritele kuni 24. eluaastani kompenseeritakse 90% kahe kuuldeaparaadi maksumusest, kui ühe aparaadi hind ei ületa 1200 € (koos 9% käibemaksuga).

Kallimate aparaatide hankimiseks tuleb teha eraldi taotlus ning jääda lootma, et see rahuldatakse.

Tööealistele korvatakse 90%, kuid mitte rohkem kui 287,60 €. Hind, mis ületab selle määra, tuleb inimesel endal tasuda, samuti teine kuuldeaparaat, kui isik seda soovib.

Pensionärile hüvitatakse 90%, kuid mitte rohkem kui 223,69 €. Hind, mis ületab selle määra, tuleb inimesel endal tasuda, samuti teine kuuldeaparaat, kui isik seda soovib.

Kompensatsiooni omakorda saab vaid nendes terviseasutustes, kellel on leping kohaliku omavalitsusega teatud rahalises mahus kuulmisabivahendite kompenseerimiseks.

Järjekorrad on kompensatsioonipõhised, mis on asutuseti/maakonniti väga erinevad. Kes soovib 100% maksumusest ise tasuda, saab kuuldeaparaadi üsna kiiresti.

Guugeldades "test your hearing" leiab laia valiku kuulmisteste, millest osa on ka mitte keelespetsiifilised.

Saada on ka nutiseadmete rakendusi, nt Androidile ja iPhone'ile.

Allikas: Forte - http://forte.delfi.ee/news/teadus/kuulde...d=66639127

Kas tuleb jaht või ei tule ?
Külasta selle kasutaja veebisaiti Leia selle kasutaja kõik postitused
Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Postita vastus 


Vali alamfoorum: