Postita vastus 
 
Teema reiting:
  • 0Hääli - 0 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Artiklid
28. Feb 2013, 08:24
Postitus: #1
Artiklid
Kaitse oma kuulmist!


Müra ümbritseb meid kõikjal- nii tööl, kodus kui tänaval. Millal muutub aga müra kahjulikuks ja kuidas ennast sellise müra eest kaitsta? Need on küsimused, millele inimene tavaliselt ei mõtle. Mõtlema hakatakse alles siis, kui kuulmine on juba halvaks läinud.

Militaarne müra sai saatuslikuks

Tauno Sigur on mees oma parimais aastais, kuid hiljuti selgus, et tema kuulmine on tugevasti kahjustada saanud. See tuli ilmsiks, kui oli vaja tööga seoses arstlikku komisjoni minna. Tauno räägib, et kuulmistestil selgus, et teatud sagedusi ta ei kuule. Kui inimene räägib kehvema diktsiooniga ja vaikselt, on tal jutust raske aru saada.

Arstid ütlevad et, kui teise inimese normaalsest kõnest on raske aru saada, tähendab see seda, et kuulmislangus on 30 detsibelli. Mis omakorda tähendab aga seda, et pooled kuulmisrakud on hävinenud.

Tauno kuulmislanguse põhused on ilmselt seotud sõjaväekarjääriga. Tauno räägib, et 1992. aastal, kui ta armesse läks, ei olnud kuulmiskaitsevahendid veel väga laialt kasutusel ja nende kasutamist ei nõutud. Ta lisab veel sedagi, et teadlikkus oli tol ajal teine, ei osatud arvatagi, et õppegranaatide plahvatused ja laskmised võiksid noorele inimesele midagi halba teha. Tauno oli mõned aastad tagasi välismissioonil- seal oli olukord vahel väga kriitiline ja kaitsevahendeid ei jõudnud lihtsalt kasutada. Tauno räägib ka ühe nalja, mille oli kuulnud kord relvainstruktorilt: “alguses ei taha klappe kasutada pärast pole enam vaja”.

Täna kasutab Tauno kuuldeaparaati, mis on ta elukvaliteeti kõvasti parandanud, saab normaalselt suhelda ja kuuleb ka kõrgemaid helisid. Alles nüüd, kui kuulmine on aparaadi abil paranenud, saab ta aru, kui kehvas seisus tema kuulmine tegelikult oli.

Mürarikkas keskkonnas viibimine ja töötamine on oht meie kuulmisele

Kuidas aga ohtlikku mürataset ära tunda, millal muutub asi kahjulikuks?

ITKH Kõrva-nina-kurguhaigusteosakonna juhataja Mare Kalvet räägib, et inimene võib kuni 85 detsibellises müras viibida 40 tundi. Müra, mis on sellest tugevam, on inimese kuulmisele ohtlik ja ilma kaitsevahenditeta selles viibida ei tohiks. Dr. Kalvet toob ka mõned näited- lasteaias kus lapseb pidevalt kilkavad, on müratase 80-81 dB. Tänavamüra jääb vahemikku 60-70 dB. Sõjaväes võib plahvatustega kaasneda 150. detsibelline ja tugevam müra.

Mare Kalvet räägib, et otsest mõju võib iga inimene ise tunnetada. Kui kõrvad lähevad juba lukku, on suur tõenäosus, et kuulmisrakud saavad kahjustada. Kui tegemist on aga pideva müras viibimisega, siis on väga raske ise aru saada sellest mõjust, kuid püsiv müra mõjutab meie kuulmist kindlasti.

Lapsele kaitseklapid pähe!

Paljud kontserdikülastajad ei mõtle ilmselt sellele, et vali muusika võiks kõrvadele kahjulikult mõjuda. Eero ja Jette on müra ohtlikkusest teadlikud ja leidnud oma pisitütre kaitsmiseks lihtsa vahendi.

Eero ja Jette muretsesid oma lapsele kaitseklapid, mida saab edukalt kontsertitel ja festivalidel kasutada. See on kõige lihtsam ja odavam võimalus oma last kaitsta, leiavad lapsevanemad. Jette räägib, et esimene üritus oli Rabarock, kus lapsel klapid peas olid. Ta magas täiesti rahulikult ja ei lasknud ennast valjust muusikast häirida. Selleks, et kaitse oleks täiuslik, olid lapsel kõrvas ka tropid. Muidugi valiti muusika kuulamiseks koht väljaku tagumises otsas.

Kõrvaklappidega lapsi kontsertitel eriti ei näe, ilmselt ei olda sellega veel harjunud ja lapsevanemad ei ole teadlikud sellest, et kõrvulukustav muusika võib ohtlik olla. Kõige aluseks on ikkagi teadlikkus, räägib doktor Mare Kalvet- kui inimene teab, milline on müra, saab ta ennast kaitsta. Näiteks tropid vähendavad müra 5 detsibelli võrra. Kaitseklapid on aga erinevad, nende vahemik on 25-50 detsibellini.


Mis on ikkagi ohtlikum, kas pidev müras elamine või üks rock kontsert?

Doktor Mare Kalvet räägib, et selles asja kohta on väga vastakaid arvamusi. Arvatakse, et püsiv müras elamine on ohtlikum, sest lisaks kuulmiskahjustusele tekitab see ka tugevat stressi ja väsimust. Äkkmüra juures on ka mitu aspekti. Kui see lõppeb parotraumaga, võib inimene isegi kurdiks jääda. Kui inimene viibib näiteks 150. detsibellises müras mõne aja, siis on see võrdne sellega, kui inimene elab pidevalt 85. detsibellises müras.


Kõrvaklappidega muusika kuulamine võib olla kahjulik

Mida rohkem meie ümber on erinevaid helitekitajad, seda suurem on oht saada kuulmiskahjustus.

Noored ja vanad, kes armastavad kõrvaklappidega muusikat kuulata, võivad olla tulevased kõrvatohtri patsiendid. Doktor Kalvet räägib, et väga tähtis on teada seda, et suurem osa helist mis meie kõrva tuleb väliskeskkonnast peegeldub tagasi ja osa neeldub meie organismi. Ainult väike osa sellest helist jõuab meie aju kuulmiskeskusesse.

Kuid muusikat kõrvaklappidega kuulates jääb see peegeldus ära ja helikoormus nii sisekõrvale kui ka kuulmiskeskusele on palju suurem. Seega tuleb kõrvaklappidega muusikat kuulates olla väga tähelepanelik, et helitugevus ei oleks väga suur ja inimene peab teadma, milline on tema kõrvade seisund. Helitugevus peaks olema pigem vaiksem kui valjem, teine oluline asi on jälgida seda, kui kaua muusikat kuulatakse. Terve päev mp3. mängiga kõva muusikat kuulata ei ole kindlasti tervislik, sama kehtib ka telefoni või teiste kuularite kohta, mida kõrva juures hoitakse.


Lõpetuseks

Müra on kindlasti oht meie kuulmisele. Kaitske ennast, sest pärast kuulmishädadega tegeleda ei ole meeldiv. Lapsed ja noored on müra suhtes tundlikumad kui täiskasvanud. Nii et noored, olge eriti tähelepanelikud.



Kaidor Kahar
november 2007
http://www.vedur.ee/puutepunkt/?op=body&id=62&cid=437

Mida sa ütlesid? Korda palun ...
Leia selle kasutaja kõik postitused
Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Postita vastus 


Vali alamfoorum: